Maailm upub plastijäätmesse!
Kaupo Heinma
Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Maailm upub plastijäätmetesse. Tunnistame probleemi, ent pelgame plastisõltuvusest vabaneda.
Kui hullus seisus me ikkagi oleme? Igal aastal tekib Eestis ligi 100 000 tonni plastijäätmeid, millest 2/3 moodustavad plastpakendid. Euroopa Liidus läbi viidud uuringu järgi moodustab plast 80–85% mereprügist ning sellest omakorda pool on ühekordsed plasttooted nagu kõrred, topsid jms. Praeguse tarbimismahu jätkudes kolmekordistub saastekogus meredes juba 2040. aastaks.
Iga kilekoti ostuga toetame naftariikide kasvu
Eesti inimesed on aina tublimad kodus prügi sorteerimisel, kuid ainult sellest ei piisa, et toodetud plasti uuesti kasutada. Üha enam kasvab eri koostisega plastpakendite hulk turul, mille ringlussevõtt on keerukas või võimatu. Oluline on ka teada, et plast ei ole lõputult ümbertöödeldav materjal nagu näiteks klaas. Maailm upub plastikusse ning senise tempo jätkudes me ei sorteeri ega töötle end plastiprobleemist välja.
Keskkonna vaates liigume katastroofi kursil. Kuid samal ajal teeme oma mugava tarbimisega elu naftariikidel aina paremaks, sest just nemad võidavad plasti kasutusest enim. Plasti toodetakse naftast – see tähendab, et iga ühekordse joogitopsi, kahvli või kilekoti ostuga anname oma rahakotist panuse naftašeikide või Venemaa rikkuse kasvule.
Aga mida siis teha?
Ainus kiire lahendus on tõmmata pidurit ühekordsete plastasjade kasutamisele. Loodust säästvamate materjalide kasutuse poole on hakanud Euroopa Liit ühiselt ettevõtjaid nügima. Ja see saab alguse väikesest asjadest – näiteks võttis riigikogu esmaspäeval vastu seaduse, mis keelab ära kümme toodet, mida kõige rohkem merest ja randadest prügina leitakse. Nendele on juba kauplustes müügil säästlikumast materjalist alternatiivid, mille kasutusele üleminek on toimunud pea märkamatult. Näiteks tehakse vatitikke nüüd plasti asemel puidust või tselluloosist.
Kuid jätkuvalt kuulen Eestiski veel ettevõtete hirmu, et tarbijad pole muutusteks valmis. Samal ajal ütleb mullune keskkonnateadlikkuse uuring, et Eesti inimene, seesama tarbija, tahab olla väga loodushoidlik.
Saame plasti ületarbimist vältida korduskasutusega. Möödunud aastal nägime, kuidas suuremad avalikud sündmused nagu Tallinna ja Tartu maratonid, Birgitta festival, Viljandi folk jt toimusid ilma ühekordsete nõudeta. Selle asemel pakuti külastajatele süüa-juua korduskasutatavatest nõudest, mille keskkonnamõju on ühekordsetest kordades väiksem. Lisaks mugavusele, mis kaasneb tugevamast nõust söömisega, pääsesime nii ka mitmest koormatäiest prügist. Ühekordsed nõud leiavad alati tee põletusahju või prügimäele, ükskõik kui hoolikalt me ka ei sorteeriks. Peame oma mugavuse hinda mõistma.
Tänavu jätkatakse ettevalmistusi, et suurüritustel prügi teket koomale tõmmata. Ka selle aasta laulupeol on suund võetud korduskasutusele. Meie rahvuslik uhkus saab suunanäitajaks kogu maailmale. Siin tuleb ka tunnustada Tallinna linnavalitsust, kes hiljuti otsustas keelata ühekordsete nõude kasutuse avalikel üritustel.
Me ei uju plastiuputusest iseenesest välja. Olukorra leevendamiseks tuleb pingutusi teha juba täna, sest ajaga läheb probleem aina nurjatumaks ja kasvav plastijäätmete hulk röövib raha meie laste tuleviku arvelt.
Väikeseid samme vähehaaval ette võttes on aga seniseid harjumusi lihtsam muuta. Muutused kestvamate asjade tootmisel ja tarbimisel toovad kaasa suure võidu meie keskkonnale, meie ressurssidele, meie rahakotile, ja aitavad hoida meie looduse puhtana.