Jäätmete ringluse 10 strateegiat
Mainides sõna „ringmajandus” saadavad mind vestluses tihtipeale tühjad pilgud − mida see endast kujutab. Vestluse käigus tabab mõni end mõttelt, et üksikindiviidina ei suuda ma kogu planeeti päästa. Aga mida ma siis saaksin keskkonna heaks ära teha?
Tänaseks on selge, et maailma ressursid ei ole lõputud ning midagi peab muutuma inimeste tarbimisharjumustes ja suhtumises. Üheks võimaluseks, kuidas ressursse võimalikult kaua ning optimaalselt kasutada, on järgida ringmajanduse põhimõtteid. Ringlusvoo paremaks mõistmiseks on teadlased välja pakkunud kümme ringlusstrateegiat, mida inglise keelsete sõnade abil on nimetatud ka 10R-i reegliteks (joonis 1).
Sina mõjutad tarbijana ostukäitumisega ringlussevõttu
Ringmajandus on palju enam kui jäätmekäitlus ja prügisorteerimine. Ringmajandus hõlmab kogu toote väärtusahelat, alates toote disainist kuni uute ärimudelite ning tarbimisharjumusteni. Tarbijana saame tootjaid suunata oma ostukäitumisega, eelistades tooteid, mille disainis on juba mõeldud pakendi või toote edasisele ringlusesse võtmisele, pikale kasutuseale või mille valmistamisel on kasutatud ressursse optimaalselt. Ressursitõhusalt toimetades on võimalik rohkem toota ning seeläbi kulusid kokku hoida säästes raha ja loodusvarasid. Meil ei pruugi tänaseks olla paremaid tehnoloogiaid ja lahendusi, siis see ongi ökoinnovatsiooni ajendiks.
Loe lähemalt Keskkonnaagentuuri kodulehelt avaneb uues vahekaardis.
Ka oma igapäevaseid tarbimis- ja käitumisharjumusi muutes saame teha loodusele paremaid valikuid, näiteks eelistades poes ökomärgisega tooteid (joonis 2), jättes ostmata ülepakendatud tooted või päästes toiduletilt üksikuks jäänud täpilisi banaane.
Ökomärgis pakendil on hea tähis tarbijale, et neid tooteid võib usaldada. Tarbides ökomärgisega tooteid saame olla kindlad, et need on meie tervisele ja keskkonnale ohutumad. Näiteks ei sisalda märgisega tooted mikroplasti, nende ohtlike ainete sisaldus on viidud miinimumini ning kasutatud on ka vähem lõhna- ja värvaineid. Mõeldud on isegi sellele, et kätepesuseepide dosaatorid annaks Sulle just õige koguse, et minimeerida mõju keskkonnale. Need tooted ei pruugi olla alati kallimad ning õigesti doseerides kulub ka neid vähem. Usun, et üllatud poodi minnes, et märgisega toode erinevates tootegruppides on tihtilugu odavam kui konkurentsi pakkuv toode.
Mugavusteenuste hind keskkonnale
Oled kindlasti märganud, kui palju pakendit toob Sulle toidukuller. Kuid kas oled otsinud toodud kilekottidele ka alternatiivseid korduskasutusviise? Sageli ei pruugi märgatagi mugavusteenustega kaasnevat pakendite üleküllust ja selle hinda keskkonnale. Iga kord kui ostame midagi, mis on pakendatud, anname tootjale signaali, et tee veel seda toodet, ma hea meelega ostan ja tarbin seda. Plasttoodete keskkonda sattumise vähendamiseks on Euroopa Liit loonud ühekordse plasti direktiivi avaneb uues vahekaardis, mis keskendub kümnele kõige probleemsemale ühekordselt kasutatavale plasttootele ja plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele. Näiteks ei leia me poest enam varsti plastikust nõusid, söögiriistu, taldrikuid, õhupalli- või vatitikuvarsi.
Üksikindiviidina saame siin anda väga olulise panuse. Kui pakendit enam korduskasutada pole võimalik, saame neid liigiti kogudes kaasa aidata pakendite ringlusesse võtule (abiks kuhuviia.ee avaneb uues vahekaardis). Jäätmed ei ole pelgalt tarbetu prügi, vaid potentsiaalne ressurss. Mida rohkem jäätmeid ressursina uuesti kasutatakse, seda enam arenevad ka vastavad tehnoloogiad ja kestlik tootmine. Näiteks võib ühe tööstuse jääde olla teise ettevõtte toore ning saab toimuda edukas tööstussümbioos, kus ülejäägid ei lähegi raisku.
Muidugi võiks eelistada tarbetu asi ostmata jätta või üritustel kingitud meenetest keelduda, nagu on ringlusstrateegia joonisel näidatud (R0 keeldumine) ning kasutada rohkem jagamis- või laenutamisteenust. Surres ei võida see, kellel on rohkem asju, mistõttu igas kodumajapidamises akutrelli või muruniiduki omamise mõttekus ringmajanduse vaates on kaheldav. Kutsun Sind üles uurima erinevaid võimalusi, kust saaksid selle või vajaliku tarbeeseme hoopis laenutada (näiteks Tallinna Pelgulinna raamatukogu avaneb uues vahekaardis pakutavad teenused).
Projekt „Ringmajanduse võimekuse tõstmine” eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine
Ringmajandus algab targast tarbijast, keda toetab tark tootja. Selleks, et suurendada teadlikkust ringmajanduse võimalustest on ellu kutsud projekt „Ringmajanduse võimekuse tõstmine”. Projekti eesmärgiks on suurendada avalikkuse teadlikkust ringmajandusest ja võimalikkusest integreerida ringmajanduse kontseptsiooni inimeste igapäeva elu osaks. Projekti käigus korraldatakse koolitusi, viiakse läbi koolidevahelisi võistlusi, korraldatakse seminare ja konverentse, millega aidatakse kaasa inimeste tarbimiskäitumise muutmisele. Tegevustega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalist avaneb uues vahekaardis.
Autor: Keskkonnaagentuuri ringmajanduse ekspert Kristin Pille