Pakendite kogumine on loomulik osa korraldatud jäätmeveo teenustest
Err.ee avaldas 26.07.2023 uudise „Riik plaanib pakendijäätmete konteinerid inimesele lähemale tuua“. Rõõm lugeda, et pakendite kogumise süsteemi hakatakse reformima. Pakendite kogumise tänane korraldus ei ole kindlasti logistiliselt ja majanduslikult efektiivne ja inimestele üheselt arusaadav. Lisaks toimub pakendite uuesti materjalina ringlusse suunamine väheses mahus. Pakendite kogumise ja käitlemise korralduse probleemid ning tegevuste mittevastavus riigi ja inimeste ootustele on juba aastaid olnud kõigile teada. Viimane aeg on muutuste elluviimiseks!
Olmeliste jäätmete kogumise ja käitlemise korraldamisel on vastutav roll kohalikul omavalitsusel. Pakendijäätmed on üks jäätmeliik muude olmejäätmete (toidujäätmed, paber ja kartong, segaolmejäätmed) kõrval, mida tekib iga inimese kodus ja seda suures mahus. Võib isegi öelda, et pakendijäätmed on inimese jaoks muutunud oma püsiva ja suure tekkemahu tõttu jäätmeliigiks nr 1. Just seetõttu on vältimatu rakendada uus lähenemine nii pakendite kogumisele kui edasisele käitlemisele. Korraldatud jäätmevedu on ja jääb parimaks lahenduseks, mille raames peab hakkama toimuma segapakendi ja klaaspakendi eraldi kogumine ning tekkekohal üleandmine peab olema kõigile kohustuslik.
Selleks, et pakendite kogumine ja nende hilisema väärindamise korraldus oleks efektiivne, arusaadav ja läbipaistev, andmete usaldusväärsusest rääkimata, ei piisa vaid pakendite liitmisest korraldatud jäätmeveoga. Olen seisukohal, et muudatus peab toimuma ka õigustatud ja kohustatud isikute rollides. Tänane pakendiseadus paneb pakendite kogumise ja ringlussevõtu ülesande pakendite taaskasutusorganisatsioonidele, keda Eestis on kolm. Nimetatud eraõiguslikud organisatsioonid on oma tegevuste fookuse suunanud kasumlikkusele läbi miinimumnõuete täitmise ega ole kohustatud arvestama kõikide nende eesmärkidega, mida kohalikud omavalitsused ja ka riik soovivad jäätmevaldkonnas saavutada. Samuti puuduvad omavalitsustel õiguslikud meetmed, millega organisatsioone koostööle suunata. Ei ole vale öelda, et pakendite kogumisel ja töötlemisel on esikohal kitsas erahuvi, mitte riigi ja inimeste huvid. Selline olukord ongi toonud Eesti riigi olukorrani, kus pakendite kogumise korraldus ja käitlemine lonkab tugevalt mõlemat jalga ja riigile terendavad EL poolt ettekirjutused ja miljonitesse ulatuvad rahalised sanktsioonid seoses olmejäätmete ringlussevõtu taseme mittetäitmise tõttu.
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus on 25 omavalitsuse koostööorganisatsioon, kelle eesmärgiks on viia oma liikmete jäätmehooldus uuele, jätkusuutlikule tasemele, mis pakub igale elanikule väärtust ja täidab riigi eesmärke. Oleme juba aastaid pidanud vajalikuks muuta pakendijäätmete kogumine korraldatud jäätmeveo raames kohustuslikuks kõikidele elanikele, kuna selline lahendus on just elanike endi huvides. Kogudes pakendijäätmeid eraldi, väheneb segaolmejäätmete kogus, mis omakorda võimaldab vähendada segaolmejäätme mahutite tühjendamise sagedust ja seeläbi säästa raha. Mis peamine, pakendite osas kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte ehk pakendite käitlemise kulusid ei kanna elanikud, vaid pakendatud kaupade turustajad. Jah, elanikud tegelikult maksavad kaupa ostes pakendi käitlemise kulu kinni, kuid seda enam puudub põhjus, miks peaks seesama elanik veelkorra maksma pakendi käitlemise eest.
Oleme esimesena Eestis sõlminud kolme taaskasutusorganisatsiooniga koostöölepped, mille alusel toimub korraldatud jäätmeveo raames kogutavate pakendite ja kulude jaotamine organisatsioonide vahel. Ja viiakse ellu avaliku kogumisvõrgu likvideerimine. Usun, et need kokkulepped on avanud uue peatüki Eesti jäätmevaldkonnas ja võimaldavad pakendjäätmeid asuda koguma mahus ja kvaliteedis, mida varem nähtud pole. Ning annavad ka sisu edasistele reformidele.
Pakendite kogumise ja käitlemise korraldus vajab väärtuspõhiseid uuendusi. Väärtusteks on tegevuste arusaadavus, ühetaolisus, ökonoomsus, kulupõhisus, kontrollitavus ja mis peamine, eesmärgistatud tulemuste saavutamine. Kõik seda saab pakkuda korraldatud jäätmeveo mudel. Kohalik omavalitsus on keskne isik ja vastutaja selles, et ka pakendijäätmed saaks võimalikult suures ja kvaliteetses mahus kokku kogutud ja seejärel õigustatud isikutele edasi antud, kes kannavad tegevusega seotud vajalikud kulud. Veelgi enam, kohalik omavalitsus saab läbi hangete, vajadusel ka investeeringute teostamise astuda sammu veelgi kaugemale: väljastada taaskasutusorganisatsioonidele vajalik tõend selles, et nende jaoks on vajalikus koguses pakendeid kokku kogutud, ringlusesse suunatud ja jäägid energeetiliselt taaskasutatud. Tegemist oleks mugava ja organisatsioonidega kokkulepitud tingimuste alusel toimiva täisteenusega. Kohalike omavalitsuste koostöö ja sellest tekkiv mastaabiefekt võimaldab pakendijäätmete osas saavutada soovitud tulemusi isegi odavamalt, kui on taaskasutusorganisatsioonide tänane kulubaas. See on mõte, mida soovitan kõikidel osapooltel tõsiselt kaaluda.
Tunnustan Kliimaministeeriumi, kes on alustanud tänaseks ammu aegunud pakendite kogumise süsteemi muutmist ja loodan, et usaldatakse kohaliku omavalitsust antud valdkonna arendamisel. MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus näeb sellises omavalitsuse keskses tegevusmudelis palju väärtusi, mis aitavad Eesti tuua välja sellest madalseisust, kus me täna olmejäätmete ringlussevõtmise osas oleme. On ainulaadne võimalus muuta Eesti jäätmehooldus edulooks, mis toetab ja saavutab jäätmevaldkonna rohe- ja ringmajanduse eesmärke ning on eeskujuks teistele.
- Rait Pihelgas, MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus juhataja