Uudised

Kliimaministeerium tegi oktoobri viimasel päeval teatavaks plaani alustada jäätmevaldkonnas reformiga, et seljatada probleemid olmejäätmete kogumisel ja edasisel käitlemisel. Probleemidest on räägitud juba aastaid ja nende lahendamise võimalike meetmete osas on olemas nii kohalik oskusteave, analüüsid kui ka teiste riikide praktika.

Reformi ei saa enam edasi lükata, kui soovime viia olmejäätmete käitlemise efektiivselt juhitavaks, kontrollitavaks ja soovitud tulemusi andvaks valdkonnaks jäätmete ringlusse võtmisel ja eelduste loomisel uute ringmajanduslike majandusmudelite tekkeks.

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus esindab liikmeks oleva 27 kohaliku omavalitsuse huve ja on hästi kursis omavalitsuste jäätmehoolduse muredega ning nende juurpõhjustega. Jäätmehoolduse planeerimine ja korraldamine on kohalike omavalitsuste üks tuumikülesannetest, mistõttu hoiame seaduseelnõu koostamisel ja menetlemisel silma peal ning anname oma panuse selles, et loodav regulatsioon oleks hästi läbimõeldud. Saan MTÜ liikmete nimel öelda, et kliimaministeeriumi reformile seatud eesmärgid ja kavandatavad meetmed tegelevad just nende põhjustega, mille lahendamist on omavalitsused oodanud.

Plaanitavad muudatused hakkavad kindlasti mõjutama elanike ning ettevõtjate harjumuspäraseid tegevusi. Jäätmete liigiti kogumise nõudeid ja põhimõtet, et saastaja maksab, tuleb korrektselt rakendada, et igal inimesel tekiks otsene tunnetus ja ka võimalus mõjutada enda jäätmetega seotud kulude taset. Vaadates meile eeskujuks olevates Euroopa riikides toimunud arenguid, on jäätmetega seotud kulud elanikele endiselt ühed odavamad võrrelduna kõikide muude igapäevaeluks vajaminevate teenuste kuludega.

Minu üheks ootuseks reformiga kaasnevatele mõjudele on see, et Eestisse tekiksid kaasaegsed jäätmete väärindamise regionaalsed kompleksid ja jäätmete ladestamist piiratakse jõuliselt. Ladestamise keeld tuleb selgelt fikseerida seaduses ja kohalike omavalitsuste aktides.

Prügilad, mille ärimudelid ja kasumid põhinevad peamiselt ringlussevõtu või energeetilise taaskasutamise võimalusega jäätmete ladestamisel, peavad kiiremas korras uue olukorraga kohanema ja leidma sobiva tee arenguks. Kunstlikult ei pea elus hoidma ühtegi prügilat ega muud jäätmekäitlusettevõtet, mis ei suuda pakkuda riigile vajalikke väärtusi jäätmete väärindamisel. Kohane või tee ruumi teistele.

Palju räägitakse ohust, et jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtmine jätab Iru masspõletustehase toormenälga. Kui süveneda meie riigis tekkivate jäätmete mahtu ja olemusse, siis selliseid jäätmeid, millest saab Iru jaamale sobivat disainkütust toota, on meil piisavalt. Jäätmeid on isegi sellises mahus, et otstarbekas on kaaluda uute regionaalse mõjuga väiksemate jäätmepõletustehaste rajamist, mille toodetav energia annaks täiendava tõuke lokaalse majandustegevuse arengusse ja riigi energiasõltumatuse kasvu.

Ettevõtjate ühendused on väljendanud muret, et jäätmetega seotud uued nõuded ja reeglid muudavad Eestis tootmistegevuse kallimaks ja vähendavad meie kaupade konkurentsivõimet. Mure on arusaadav ning mõjutatud osapoolte kaasamine ja vajalikud prognoosid peavad näitama, millist mõju üks või teine muudatus tegelikult avaldab.

Eesti riik ei ole nn rohe- ja ringmajanduse muudatuste teel üksi, neid muudatusi on tegemas terve Euroopa Liit. Meie eesmärk peab olema kujundada muudatusi jäätmevaldkonnas viisil, et sellest tekivad meie ettevõtetele ja riigile tervikuna uued arenguvõimalused ja veelgi paremad eeldused konkureerimaks teiste riikide toodete ja teenustega.

Sõltumata sellest, millises sõnastuses uued seadused vastu võetakse, vajab jäätmevaldkonna edendamine esiteks suuremat koostööd kohalike omavalitsuste vahel ja teiseks omavalitsuste ja erasektori ühistegevust jäätmete käitlemise võimekuste arendamise investeeringute teostamisel. Kasutame ära seda igakülgset mastaabiefekti, mida omavalitsuste ja ettevõtjate ühine tegutsemine saab kaasa tuua.