Jäätmereform säästab rahva raha
Inimestelt oodatakse üha enam keskkonnasõbralikku käitumist, kuid samas pole selgeid juhiseid ega vajalikke vahendeid jäätmete sorteerimiseks. Lisaks puudub riigi ja ettevõtete vastu usaldus, sest ebaselge on tihti seegi, mis hoolikalt sorteeritud jäätmetest edasi saab.
Kavandatava jäätmereformi kõige olulisem eesmärk on luua süsteem, mis on inimestele lihtsasti arusaadav ja majanduslikult tasuv. See toob aga ettevõtetele ja omavalitsustele kaasa viimase kümnendi suurimad muudatused, ning on loomulik, et suurte muutustega käivad kaasas ka mured ja hirmud.
Euroopa Liidu tõukefondide lähiaastate toetusraha kogumahus 111 miljonit eurot ringmajanduse ja ressursitõhususe valdkonnas on suunatud valdkonna kui terviku lahendamisele. Muu hulgas antakse toetust nii jäätmetekke vähendamisele läbi pakendidisaini kui ka liigiti kogumise ja ringlussevõtu taristu investeeringutele. Need algatused õnnestuvad üksnes majanduse ja inimeste elukvaliteedi paranemist soosivas õigusruumis.
Inimeste närvi ja rahakulu väheneb
Teame, et jäätmetest saab midagi uut valmistada vaid siis, kui need on liigiti kogutud. Uuringud näitavad, et inimesed on seda valmis ka tegema, kui jäätmeid saaks ära anda koduukselt ning oleks kindlustunne, et sorteeritud jäätmed ei lähe prügimäele või põletusahju. Seetõttu on reformi üks olulisemaid fookusi sellel, et liigiti kogumine muutuks inimestele mugavaks ja majanduslikult tasuvaks. See tähendab, et konteinerid peavad asuma võimalikult kodu lähedal, sorteerimisjuhised peavad olema selged ja arusaadavad ning inimesel võiks olla üks kontakt, läbi kelle käivad lepingud ja arved.
Veelgi enam - liigiti kogumisest peab inimesele tekkima rahasääst. Praegu on üks suur probleem rahalise motivatsiooni puudumine ning jäätmete liigiti kogumine võib tihti osutuda isegi kulukamaks kui kõikide jäätmeliikide ühte prügikasti viskamine. Tulevikus, kui omavalitsus tagab elanikele jäätmete sortimiseks vajalikud võimalused, näeme, et inimene, kes valib seda mitte teha, hakkab ka tuntavalt rohkem maksma.
Pakendimaks puudutab eelkõige tootjaid
Kas edaspidi hakkab kodude ees olema kolm, neli või viis konteinerit, ei ole veel kivisse raiutud ning suure tõenäosusega saab see olema tihe- ja hajaasustuste ning eramajade puhul erinev. Peamine eesmärk on töötada välja riigiülene ühetaoline mudel jäätmete liigiti kogumiseks. Kõige tähtsam on, et olmejäätmete üldkogusest kolmandiku moodustavad pakendijäätmed oleksid edaspidi eraldi. Ka biojäätmeid on olmejäätmete üldkogusest kolmandik - siin parandab olukorda juba uuel aastal rakenduv tekkekohal liigiti kogumise kohustus.
Hiljutistes aruteludes on tugevalt kõlama jäänud pakenditootjate mure, et jäätmereform toob kaasa ebamõistlikult suured kulud. Tegelikult kaaluvad reformi pikaajalised mõjud üle esialgsed kulutused.
Maailmapanga eksperdid on arvutanud, et jäätmete kogumist tõhustades saab kogu süsteemi vaates tervikuna kokku hoida vähemalt 10 miljonit eurot igal aastal. Üks osa jäätmereformi muutustest puudutab pakendeid. Kui toodete pakendid oleksid taaskasutatavamad, väheneks ka Eesti poolt Euroopa Liidule makstav tasu ringlusse võtmata plastpakendijäätmete eest. Viimati oli see summa ca 24 miljonit. Seega peame oluliselt vähendama - nii paremate pakendite loomise kui ka tõhusama pakendijäätmete kogumise kaudu - selliste plastpakendijäätmete osa, mida ringlusse ei võeta.
Pakendimaksu kehtestamine, mis on üks arutluses olevaid ettepanekud, tähendab (toidu)tootjate kulu suurenemist eelkõige seetõttu, et praegu on Eesti maksumaksjad läbi riigieelarve selle eespool viidatud 24 miljonit n-ö plastimaksu kinni maksnud. Seega maksavad praegu inimesed (toidu)pakendite eest kolm korda - juhul kui nad pakendijäätmeid pakendikonteinerisse ei vii: toodete ostmise hetkel, jäätmeveoga ning maksumaksjatena Euroopa Liidule nn plastimaksu tasudes. Jäätmereformi järel kaob see ebaõiglus ning ettevõtted katavad pakendite maksustamise muudatustega selle kulu ise. Nii rakendub ausamalt ka „saastaja maksab“ printsiip. Eesti toidutööstuses on juba praegu suuri ettevõtteid, kes toonud poelettidele tooted, mille pakendid on 100% ringlussevõetavad. See näitab, et reformis toodud ettepanekud on realistlikud ja saavutatavad.
Reform põhineb koostööl kõigi osapooltega
Riigi tehtud esmased jäätmereformi ettepanekud põhinevad suuresti Maailmapanga uurimistiimi ekspertide hinnangutel, kellel on varasem kogemus mitme teise riigi jäätmemajanduse analüüsimisel ja kordategemisel. Lisaks toimub reformi väljatöötamine tihedas koostöös eri huvigruppidega. Just praegu on lõpusirgele jõudmas enam kui kuu aega kestnud põhjalikud arutelud kõigi osapooltega, sh ettevõtete ja kohalike omavalitsustega. Eesmärk on tagada, et reformi igal sammul kaalutakse põhjalikult perspektiive ja vajadusi.
Aktiivne dialoog ja pidev tagasiside aitavad kujundada reformi, mis mitte ainult ei vasta keskkonnaalastele eesmärkidele, vaid on ka õiglane ja majanduslikult kestlik.
IVO JAANISOO, kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler