Uudised

Korraldatud jäätmevedu on toiminud Eestis pea 20 aastat ja võiks eeldada, et sellise pikaajalise praktika tulemusena toimib jäätmevedu nagu kellavärk. Nii see aga ei ole ja saab öelda, et teenuste kvaliteet on hoopis langenud. Põhjuseks võib olla nii jäätmeveoteenuste turu monopoliseerumise suund kui ka jäätmevedaja poolt lihtsasti ennetavate probleemidega mittetegelemine, lastes need paisuda suureks ja paljusid elanike puudutavaks ebameeldivaks kogemuseks.

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse liikmena jõuavad minuni paljude omavalitsusjuhtide arvamused jäätmevedajate tegevuste kohta ja need on just viimasel ajal olnud tugevalt negatiivsust väljendavad.

Liigagi sageli on kõlanud hinnangud, et nii halba kogemust jäätmevedajaga ei ole varem olnudki ja esitatud arvamusi, et jäätmevedajal ei paista üldse olevat motivatsiooni teenust osutada. Ei puudu ka küsimused, et kaua peame veel kannatama jäätmevedaja saamatuse ja valeinfo esitamise all ja lahendama jamasid, mille jäätmevedaja on tekitanud just andmete haldamise ja puuduliku kommunikatsiooni tõttu, ning millal tulevad veoturule uued ettevõtted, mis ka reaalselt tahavad jäätmete vedamisega tegeleda ja looksid konkurentsiolukorra.

Korraldatud jäätmevedu on oluline vahend omavalitsuste jäätmehoolduse eesmärkide saavutamisel ning riigi kavandatava jäätmereformi läbiviimine on kindlasti vajalik.

Reformiga on plaanis anda omavalitsustele õigus ise sõlmida ja hallata jäätmeveolepinguid ning korraldada elanikega arveldamist. See on vajalik samm, mis tuleb ellu viia juba selleks, et muude väärtuste kõrval lahendada ära ka jäätmevedajate puuduse probleem.

Väljaspool Harjumaad ja Ida-Virumaad on tekkinud olukord, kus tegutseb ainult üks jäätmevedaja, Eesti Keskkonnateenused. On kiiduväärt, et ettevõte on suutnud turumajanduse olukorras endale vastava positsiooni luua, kuid sellise positsiooni omamine ei tohiks toimuda osutatavate teenuste madala kvaliteedi arvel.

Mis hakkab tulevikus juhtuma hindadega ja teenuse tingimustega, kui jäätmeveo teenustasude kujundamine sõltub ühe ettevõtte suvast?

Reformiga plaanitav omavalitsuse keskne jäätmehoolduse mudel koos vastava andme- ja arvehalduse korraldamisega ning jäätmete käitlustaristu arendamisega loob väga selged eeldused uute, ainult jäätmeveoga tegelevate ettevõtete turule tulekuks.

On normaalne, kui jäätmevedaja tegutsebki ainult lokaalselt kasvõi ühe valla piires. Praegu on jäätmeveoturule sisenemise barjäär nii kõrge, et keegi ei vaevu selle ületamise teekonda ette võtma. Eesti jäätmehooldus ega elanikud sellest ei võida.

Omavalitsuse kesksele tegevusmudelile on kriitikat teinud just Eesti Keskkonnateenused, see pidavat olema ebaefektiivne ja kallis lahendus. Ettevõtte ärimudeli kaitsmisel on loomulikult iga muudatus mittevajalik ja mõttetu. Aga mis kasu on teenustest, sõltumata selle kulust, kui nende osutamine on seotud ainult ja pidevalt probleemidega?

Millel põhineb üldse arvamus, et midagi läheb kindlasti kallimaks?

Omavalitsuste koostöö on see võti, mis koondab parimad praktikad, ühtsed reeglid ja mastaabiefekti, tagades sobiva hinnataseme ja tegevuste kvaliteedi ning mis peamine, tekib jätkusuutlik lahendus, kus omavalitsus ei ole jäätmevedaja pantvangis ning jäätmevedaja vahetumine toimub lihtsalt, elanikule nähtamatult ja probleemivabalt. Elanik peab saama ühe suhtluskanali jäätmeveo teenuste osas ja selleks on kohalik omavalitsus ning nende koostööorganisatsioonid.

Eestil on viimane aeg teha jäätmehoolduses struktuurne reform, mis toob kaasa uued põhimõtted ja väärtused, mis teenivad nii riigi, omavalitsuse kui ka elaniku huve. Kosmeetilistest muudatustest ei piisa. Lõpetuseks laenan Eestist alguse saanud maailmakoristuse tunnuslauset: teeme selle reformi ära.