Valitsus kiitis heaks jäätmereformi ja loodab ümberkorraldustega kümnete miljonite eurode suurust trahvikoormat kergendada
Valitsus andis täna rohelise tule kaua küpsenud jäätmereformile, millega loodetakse Eesti prügimajandus lõpuks korda saada. Süsteemi ümbertegemisega peaks uuest aastast märksa rohkem jäätmeid ringlusse jõudma, mis on hea uudis ka riigi rahakotile.
Eesti maksab igal aastal Euroopa Komisjonile kümneid miljoneid eurosid trahvi plastijäätmete eest, mida me ei suuda ringlusse võtta. 2024. aastal ulatus plastitrahv ligi 20 miljoni euroni. Samal ajal koputab uksele ka teine, tõenäoliselt samuti mitme miljoni euro suurune trahv ringlusse võtmata olmejäätmete eest.
„Me maksame juba praegu Euroopa Liidule plasti mitte piisavalt liigiti kogumise eest miljoneid ja see läheb järjest suuremaks,“ ütles taristuminister Kuldar Leis Delfile. Kui jäätmereform uuel aastal jõustub ja süsteem ümber tehakse, peaks trahvikoorem eeldatavasti tasapisi vähenema.
Jäätmereformiga on seega kiire. Riske hinnates märkis Kliimaministeerium, et muudatused tuleb kehtestada hiljemalt sel aastal, vastasel juhul on „kõik tegevused punases“, sest osa Euroopa Liidu rahastusest võib üldse kaduma minna.
Leisi sõnul saavad mitmed reformi tegevused tuge Euroopalt, aga ainult siis, kui Euroopa Liit näeb, et Eesti liigub kokkulepitud graafikus. „Praegu on selline optimaalne, isegi tagumine aeg, et reformi ellu viia jõuaks,“ selgitas Leis. Näiteks on plaanis anda omavalitsustele 35 miljonit eurot, et aidata välja osta uusi prügikonteinereid kortermajade juurde. Kui aga riigikogu ei jõua seadust sel aastal vastu võtta, jääb euroraha lihtsalt kasutamata.
Juhuks kui reform peaks jääma venima, plaani B kliimaministeeriumi asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul olemas pole. „Kui jäätmereform ei jõustu, jätkub kõik vanaviisi,“ ütles Jaanisoo. See tähendab, et meil ei teki vajalikke sorteermisvõimalusi, väärtuslik plast läheb edasi põletamisele ja riik maksab Euroopale kopsakat trahvi iga tonni eest, mis ringlusse ei jõua. Nii Leis kui ka Jaanisoo on siiski optimistlikud, et riigikogu võtab muudatused sel aastal vastu.
Trahvisumma väheneb
Eesti on Euroopa Liidus võtnud endale jäätmete ringlusse saatmise kohustused. Jäätmereform püüab muu hulgas lahendada Eesti kehva tulemust plastiku ringlussevõtus.
Plastijäätmeid tekib Eestis igal aastal umbes 46 000 tonni, kuid ringlusse jõuab sellest vaid 20 000.
Jaanisoo selgitas, et plastijäätmeid tekib Eestis igal aastal umbes 46 000 tonni, kuid ringlusse jõuab sellest vaid 20 000. Ülejäänu eest maksame trahvi. „Me maksame iga kilogrammi eest 80 eurosenti. See teebki kokku umbes 20 miljonit eurot aastas,“ arvutas Jaanisoo.
Probleem pole selles, et meil puuduks plastijäätmete töötlemise võimekus. Vastupidi, Eesti ettevõtted töötlevad juba praegu plasti ümber, aga materjali napib. „Meil on Eestis juba olemas tööstus, mis impordib Lätist ja mujalt umbes 10 000 tonni pakendijäätmeid aastas, sest oma inimestelt ei tule piisavalt sorteeritud pakendit,“ tõdes Jaanisoo. „Miks me siis oma materjali lihtsalt põletame?“ küsis ta ja tõdes, et jäätmereform annab head eeldused plastiku ringlusse saatmiseks.
Endiselt pole veel täit kindlust, et plastijäätmeid uuest aastast täistuuridel ümber töötlema hakataks, kuid ettevalmistused käivad. „Praegu on avatud toetusmeede 14 miljoni euro mahus ringlussevõtutööstuse arendamiseks ja me näeme, et ettevõtted, kes tahavad plasti väärindada, on sellest aktiivselt huvitatud,“ ütles Jaanisoo.
Vaja on aktiivsemalt sorteerida
Inimeste kodudest jõuab ringlusesse eriti vähe pakendeid ja valdav osa ringlusse jõudvast 20 000 tonnist plastikust koguneb suurematest linnadest ning transpordisektorist, kus on suured, puhtad ja kergesti töödeldavad pakendid. Nii täidavad tootjad lihtsa vaevaga oma seadusest tulenevad sihtarvud ära. Märkimisväärne osa kodumajapidamistest pärinevaid pakendijäätmeid satub senini siiski pigem põletusahju, olenemata sellest, kui eeskujulikult keegi kodus plastpakendit sorteerib.
„Tänane süsteem soosib hulgipakendite kogumist, sest nii saab odavamalt sihtarve täis. Kodudest - eriti hajaasustusest - kogumine on kallim ja sellega väga ei tegeleta,“ ütles Jaanisoo.
Jäätmereform muudab seda loogikat. Edaspidi hakatakse tootjate vastutuse täitmise arvestamiseks vaatama just kodumajapidamistest kogutud plastpakendi kogust ja kvaliteeti. See tähendab, et tootjavastutusorganisatsioonid ei saa enam piirduda ainult lihtsasti kogutavate transpordipakenditega, vaid neil tuleb senisest rohkem panustada ka koduste pakendikonteinerite regulaarsesse tühjendamisse.
Jäätmereform toob konteinerid inimeste kodudele lähemale ja ühtlustab süsteemi üle kogu riigi, mis võiks eelnõu koostajate sõnul suunata inimesi rohkem sorteerima ja tootjaid kodudest pärit pakendit ringlusse saatma.