Uudised

Kohalik omavalitsus ei tegutse turul kasumi nimel, vaid avalike teenuste tagamiseks seal, kus turg ei tööta või ei suuda tagada kvaliteeti ja kättesaadavust. Eestis on kümneid omavalitsuse osalusega ettevõtteid, mis hoiavad elutähtsaid teenuseid toimimas: vee- ja kanalisatsiooniettevõtted, soojus- ja transpordiettevõtted ja hooldekodud. Sealhulgas ka riigi ja maksumaksja raha eest rajatud jäätmekäitlusüksused.

Näiteks Tartu Veevärk, Pärnu Vesi, Haapsalu Veevärk, Kuressaare Veevärk ja paljud teised hoolitsevad selle eest, et inimestel oleks kvaliteetne joogivesi ja toimiv kanalisatsioon. Need ei ole kasumile orienteeritud ärid, vaid avaliku teenuse kandjad, mille tegevusel on põhiseaduslik ja seaduslik alus.

Margit Rüütelmann käsitleb omavalitsust kui "ettevõtjat", kes peaks turult taanduma, kuid tegelikkuses on KOV-i osalus ettevõtetes eelkõige riskijuhtimise ja teenusekindluse tagamise üks viisidest.

Omavalitsus ei tee konkurentsi eraettevõtjale ega välista erasektorit, vaid vastutab selle eest, et kogukonna jaoks olulised teenused oleksid igal ajal tagatud ja juhitavad. Kui KOV täielikult taandub ja kõik jäetakse turu hoolde, tekib sageli hoopis monopoliseerumine ja hinnatõus, mille lõpptulemuse kannab elanikkond. Neid näiteid on Eestis kahjuks juba piisavalt.

Eesti jäätmekäitluse ja -veo turg on pigem konkurentsivaene ja teatud osades täielikult monopoliseerunud, kuna üksik eraettevõte kontrollib suurt osa turust. Kui selline ettevõte satub raskustesse, muudab tegevusprofiili või asub näitama turujõudu, vastutab selliste tagajärgede eest omavalitsus.

Kas see on normaalne olukord, et suur osa Eesti omavalitsusi sõltub ühest eraettevõttest ning omavalitsusel ei tohigi olla alternatiivseid teekondi oma jäätmehoolduse korraldamisel? Eriti siis, kui omavalitsuse hallata on hästi toimiv jäätmekäitlusrajatis? Kohaliku omavalitsuse ettevõte ei ole kindlasti halvem maksumaksja ja valdkonna arendaja kui eraettevõte.

Eestis ei ole jäätmehoolduses ja jäätmemajanduses kõik korras. Olmejäätmete ringlussevõtu määr on napilt üle 30 protsendi, aga Euroopa Liidu eesmärk aastaks 2030 on juba 60 protsenti.

Tuleb lisada, et erasektor on pea 20 aastat jäätmekäitlust üksi korraldanud ja arendanud. Arengut ei ole aga toimunud. Kui praegune Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) kiidetud süsteem ja erasektori ainuvõim jäätmekäitluses on nii vajalik ja hea ning kavandatav jäätmereform viib meid "kraavi", siis miks ei ole saavutatud eesmärke? Miks just jäätmereformi koostamise ajal hakkab ERMEL tundma muret jäätmevaldkonna arengu osas, kui eelneval kümnendil ei ole selles suunas midagi tehtud?

Ettevõtluses ei tohi alahinnata korruptsiooni- ja huvide konfliktide riske, olgu teenusepakkuja avalikus või erasfääris. Kui järelevalve on nõrk ja otsustusprotsessid läbipaistmatud, võivad tekkida just need riskid, mida Margit Rüütelmann kardab. Lahendus ei ole omavalitsuste käsukorras kõrvaletõmbamine, vaid targem juhtimine ja selgem vastutus.

Arusaadavatel alustel koostöö erasektoriga saabki viia Eesti jäätmekäitluse uuele tasemele. Erasektor on omavalitsusele vajaliku teenuse osutajaks ning omavalitsus ei pea korraldama ega saagi korraldada oma teenuseid lähtudes väheste jäätmekäitlusettevõtete ajaloolistest ärimudelitest.

Jäätmereformi eesmärk ei ole võtta ettevõtjailt turgu, vaid luua süsteem, kus vastutus ja selgus on määratletud läbi omavalitsuste keskse rolli. Praegu on jäätmeveoturg killustunud ja mitmes piirkonnas sisuliselt monopoliseerunud, jäätmeveoteenuste klienditeeninduse tase peab olema palju kvaliteetsem.

Reformi keskne idee on, et omavalitsus vastutab teenuse korraldamise eest, elanik suhtleb ühe osapoolega ning andmed, arveldus ja teenuse kvaliteet muutuvad läbipaistvamaks. Erasektor on omavalitsusele partneriks selles, kus see vajalik on.

Reform on suunatud turu avamiseks, mitte sulgemiseks. Uued ettevõtjad peavad saama turule siseneda ja konkurents peab suurenema, mitte vähenema. ERMEL ei esinda kahjuks turu avamise huvi. Samuti tagab omavalitsuse keskne süsteem, et jäätmevedu ja jäätmekäitlus ei sõltu väheste eraettevõtte majandusseisust ja ärihuvidest, vaid jääb toimima ka kriisides ja muutuvates oludes.

Omavalitsus on jäätmehoolduse arendamise mootor, kasutades selleks parimaid lahendusi. Parim lahendus saab olla ka omavalitsusele kuuluva jäätmekäitlusettevõtte teenuste kasutamine. Kui turule tekib uusi efektiivsemaid ja ka majanduslikult soodsamaid jäätmekäitluslahendusi, siis omavalitsused võtavad need hea meelega teenuse tellijana kasutusele.

ERMEL-il on aeg lõpetada poolt omavalitsuste põhjendamatu süüdistamine ja nende kompetentside halvustamine ning asuda sisulistele tegudele ringmajanduse arendamisel.