MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja keskkonnaminister käisid Soomes tutvumas Eesti jäätmehoolduse tulevikuga
24.05.-25.05.2022 Eesti Jäätmehoolduskeskuse MTÜ nõukogu ja meeskond käisid koos keskkonnaministriga tutvumas Soome omavalitsuste koostöölahendustega jäätmehoolduse korraldamisel. Mõlemal riigil on ühesugused eesmärgid olmejäätmete ringlusesse suunamisel, mis aastaks 2025 on 55% ja 2030.a juba 60%. Täna on põhjanaabrid tulemuste saavutamisel tunduvalt edukamad. Soome suudab ringlusesse suunata 43%, samas kui Eesti tase on alles 30% juures. Soomlased, seda nii keskkonnaministeeriumi kui erinevate koostööorganisatsioonide esindajad, ei teinud saladust, et nende tulemuste taga on kohalike omavalitsuste tugev koostöö viisil, kus omavalitsused on võtnud kohustuse korraldada kõik jäätmete elukaare tegevused.
Ehk kogumisest kuni lõpptulemuste saavutamiseni, sest ainult sellisel viisil saab protsesse efektiivselt planeerida, sünergiaid luua ja tegevusi konntrollitult juhtida. Rajatud on sorteerimistehased, biogaasitehased, jäätmete masspõletustehas ja kaasaegne jäätmejaamade võrgustik, millest paljud on iseteeninduslikult toimivad. Kõikide investeeringute juures on lähtutud loogikast, et need peavad kogumis olema kasulikud jäätmehoolduse eesmärkide saavutamisele. Suure ja kiire kasumi teenimise asemel hoitakse teenuste hinnad elanikele soodsad. Kogu teenitav kasum suunatakse jäätmehoolduse arengusse ja elanike teadlikkuse suurendamisele. Selliselt tegutsedes on saavutatud hästi toimiv ja isemajandav tegevusmudel, mis arvestab elanike vajadustega ning mille pinnalt saab luua uusi ja vajalikke lahendusi ringmajanduse edendamiseks. Näiteks on rajatud on innovaatiline lahendus, kus terve suure asula jäätmete kogumine toimub maa-aluse imursüsteemiga. Majade ees ja tänavatel ei ole konteinerparki ega liigu jäätmeveo autosid. Planeerimise faasis on veel mitme uue tehase rajamine. Olmejäätmete töötlemislahenduste kõrval tegeletakse koos erasektori partneritega ka muude jäätmeliikide käitlemisega. Kõike seda eesmärgil, et jäätmed oleksid võimalikult hästi käideldud, loodus hoitud ja antud oma panus CO2 tekke vähendamisse.
Visiit andis meile tugeva kindluse selles, et MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse valitud arengueesmärgid on õiged, nüüd on vaja vaid kiirendada kohalike omavalitsuste ühist tegutsemist ja alustada tegevusi Eesti jäätmehoolduse viimisel uuele tasemele. Meie koostöökeskuse liikmeteks on juba täna 22 kohalikku omavalitsust Eesti erinevatest punktidest ja uks on avatud ka kõikidele teistele omavalitsustele. Soome mudelit järgides on meil võimalik kiirendatud tempos liikuda seatud eesmärkide saavutamise suunas ja asuda reaalselt väärindama meie kõigi poolt tekitatavaid jäätmeid.
Nõukogu liige, Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja:
Soomlased on saanud aru, et jäätmed on ressurss, mida tuleb võimalikult efektiivselt käidelda. Ainult selliselt saab luua sünergiaid ja saavutada tulemusi. Omavalitsused ei pea kartma juhtrolli jäätmete käitlemise korraldamisel, sest see roll on juba ammu olemas. Läbimõeldud plaanid viivad soovitud eduni, mida kinnitavad ka soomlaste kogemused ja meile kaasaantud õpetussõnad.
Nõukogu liige, Tori vallavanem Lauri Luur:
Jäätmed on loomulik osa meie elust ja neid tuleb seetõttu püüda uuesti kasutada meie kõigi hüvanguks. Head tulemused algavad elanikest, kellele peab olema loodud mugav võimalus jäätmeid üle anda. Soomlased on väga hästi välja arendanud enda jäätmejaamade võrgustiku, kus jäätmete üleandmine on lihtne ja meeldiv kogemus. Kindlasti on meil sellest õppida.
Nõukogu liige, Viljandi vallavanem Alar Karu:
Kohalik omavalitsus saab olla ettevõtluse arengumootoriks, mida meie poolt külastatud Tampere linn väga hästi ilmestas. Ettevõtluses osalemist ei pea ka Eesti omavalitsused kartma, sest sellise suure väljakutse teostamisse nagu seda on ringmajanduslikule majandusmudelile liikumine saame probleemideta kaasata kõiki vajalikke spetsialiste, partnereid ja investoreid.