Rait Pihelgas: Omavalitsus on pandud prügi koristaja rolli
Viimased nädalad on väga palju arutatud ja kirjutatud Eesti jäätmehoolduse olukorrast. Eriti jäätmete sorteerimise vajadusest ja otstarbekusest. Ütlen ausalt: jäätmetega seonduvas on meie riigil suur mahajäämus, valdkonda ei ole riigi tasemel eesmärkide suunas juhitud. Seda annab aga parandada.
Me kõik saame aru, et jäätmed on ressurss, mida ei ole mõistlik lihtsalt ära põletada või maha matta. Samas ei tohi jäätmete käitlemine olla ainult suure kasumi teenimisele suunatud tegevus, mis tõenäoliselt ongi põhjustanud probleemse olukorra pakendijäätmetega skeemitamisel. Jäätmete liigiti kogumine peab jätkuma viisil, mis on otstarbekas nii inimeste kui saavutamist vajavate eesmärkide vaatest. Vajaliku arusaama tekitamiseks on riigil vaja kiiremas korras teha valdkonna audit, mis kontrollib kogu jäätmekäitlusahelat. Kuhu ikkagi need jäätmed kaovad ja kuidas neid tühjast kohast tekib juurde? Kes teeb Tootsi ja kes on üdini aus? Valemängijad peavad saama diskvalifitseeritud. Soovin uuele keskkonnaministrile otsusekindlust olukorras selguse tekitamisel.
Meil on võimalus kutsuda esile muudatusi juba täna! Valdkonna ettevõtted ja eksperdid pakkuvad olukorra lahendamiseks erinevaid võimalusi, kuid kõik saab alguse regulatsioonist ja motivatsioonist. Meil peab olema rakendatud võimalikult mugav lahendus jäätmete liigiti kogutuna koduväravas üleandmiseks hinna eest, mis tagab nende jäätmete edasise nõuetekohase käitlemise koos tulemuste kontrollitavusega. Selged reeglid ja riigipoolsed tugimeetmed, tegevuste majanduslik otstarbekus ja kontrollitavus ning vastutuse kandmine – need on põhimõtted, mida vajame. Kohalik omavalitsus peab saama jäätmevaldkonnas keskseks isikuks, kes suudab eelnimetatu ellu viia.
Täna jäätmete kogumisel toimuvad lahendused ei ole läbipaistvad ja on ressursse raiskavad. Miks peab pakendeid koguma avalikus ruumis asuvate konteineritega, kui nendega seotud probleemid on juba pikalt kestnud ja terava kriitikana lauale toodud ka Riigikontrolli poolt? Meile reklaamitud sõnum „koguge pakendeid liigiti, sest saate need tasuta üle anda“ on tegelikult ju väärinfo. Tasuta asju ei ole olemas ning inimesed on tegelikult pakendite käitlemise kulu juba toote hinna sees kinni maksnud. Paljud inimesed ei tea tänaseni, et pakendite kogumise ja ringlusse võtmise kohustus on taaskasutusorganisatsioonidel, mitte omavalitsustel ega inimestel endil. Tänane reaalsus on aga see, et suurem osa müügipakendist on endiselt segaolmejäätmete hulgas, avalikud kogumiskonteinerid on alalõpmata jäätmeid täis ning prügistavad meie tänavaid. Omavalitsus on pandud aga prügi koristaja rolli, kandes vastavad kulud oma üldisest eelarvest. Kõiki jäätmeid, mida on otstarbekas liigiti koguda, tuleb koguda tekkekohal ja kohaliku omavalitsuse läbipaistva järelevalve all. Taaskasutusorganisatsioonid peavad muutuma omavalitsuskeskse jäätmete kogumise lahenduses omavalitsustele partneriteks, kes kompenseerivad pakendite käitlemisega seonduvad kulud. Usun, et omavalitsuste aususes ei ole põhjust kahelda.
Toon juurde veel ühe fakti, mis on hirmuäratav: Eesti kohustub igal aastal tasuma plastikumaksu ringlusse võtmata plastijäätmete eest, mis on sellel aasta suurusjärgus 23 miljonit. Kordan, 23 miljonit maksumaksjate raha! Ja nii igal aastal kuniks rakendatakse meetmeid, mis võimaldavad vähendada maksu. Kujutage ette, millist positiivset mõju avaldaks selle maksurahaga võrreldava summa suunamine kaasaegse jäätmehoolduse arendamisse viisil, mille tulemused on kontrollitavad ja muudatused juhitavad!
Uuesti on käima lükatud jäätmeseaduse muutmine, mille tingimused peavad hakkama looma uut reaalsust jäätmete kogumisel ja käitlemisel. Euroopa Liidu Komisjon esitas Eestile juba aastal 2018 varajase hoiatuse raporti, mis juhtis tähelepanu Eesti olulisele mahajäämusele 2020. aastaks seatud sihtarvude saavutamisel, vajadusele rakendada „saastaja maksab“ printsiipi ja suurendada omavalitsuste rolli jäätmehoolduses. Sama loogikat on väljendanud ka Riigikontrolli varasemad auditid. Senini on Keskkonnaministeerium eiranud neid tähelepanekuid ning püüdnud leiutada mingit „muud lahendust“. Ebaõnnestunult. Aastal 2021 on tulevik endiselt ebaselge ja riigil puudub strateegiline plaan edu saavutamiseks. Eesti riik, kohalikud omavalitsused, eelkõige aga meie inimesed ei saa enam olla mingi katseprojekt, kellelt oodatakse lõpmatut usalduskrediiti.
Kohalik omavalitsus on elanikele kõige lähemal ja kannab suurimat vastutust tagada tulemusi kõikides elu- ja majandusvaldkonna küsimustes viisil, mis vastab inimeste ja riigi ootustele. Jäätmehoolduse peab kujundama kohalike omavalitsuste kontrollitavaks keskseks teenuseks koos asjakohaste õiguste, kohustuste ja motivatsioonitingimuste määratlemisega riigi poolt. Selleks on vaja teha koostööd ka kõikide omavalitsuste vahel, et ühildada eesmärgid ja tegevused vajaminevate tulemuste saavutamiseks.
Riik, palun arvesta kohalike omavalitsustega jäätmehoolduse süsteemi uuendamisel, sest Eesti inimesed väärivad head jäätmete käitlemise teenust.
Riigi poolt korraldati kunagi konverents teemal „Tugev omavalitsus = Tugev riik“. Tõestagem seda läbi tegevuste.
Rait Pihelgas
MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus juhatuse esimees